Paigad

kohila paberivabrik.jpg
Kohila

Kohilat võib pidada Eesti paberipealinnaks - paberit toodeti seal ligi 100 aastat. Tänasel päeval paberivabrik enam ei tööta, ent mahajäänud tööstushooned pakuvad võimaluse taasavastada selle paiga ajaloolist keskkonda.

Kohila paberivabrik

Enam kui 120 aastat tagasi asutatud puupapi ja hiljem paberivabrik on olnud terve sajandi Kohila südameks. Siin on toodetud mitmesugust paberit: kolme värvi pakkimispaberit, värvilist karamelli- ja albumipaberit, tapeedipaberit, mitut liiki trükipaberit, võipaberit, sinist ja valget suhkrupaberit, sigeretipaberit, värvilist niidirulli- ja teepaberit, kirjapaberit, vihikuid, värvilisi toimikukaasi jne.

 

Vabrik hoolitses oma töötajate eest hästi, ehitades velskripunkti, telegraafijaama ja lasteaia. Töötajad said ka maalapi aiamaade ja loomalautade rajamiseks ning ühiskasutuses oli pesuköök ja pesu rullimise kuur. 1910. aastal valmis vabriku uus korsten, mis sai kogu Kohila sümboliks. Paberivabrikus töötati põlvkondade kaupa kuni vabriku töö lõpetamiseni 1999. aastal.

kohila pv mv.jpg
Eksponeerimisele tulev töö:

"PABERI AASTAD" Elena Redaelli / Italia

seffino raudtee sild.jpg
Kohila paberivabriku raudteesild

Raudteesillalt avanevad imelised vaated nii Keila jõe tammile kui endise mõisapargi kõrval asuvale kaunile veepeeglile. Sillal ja selle kõrval saab olenemata aastaajast vaadelda parte ja kosklaid, talvel isegi jäälindu; suurvee ajal aga karstivee möllu.

Eksponeerimisele tulev töö:

"PUTUKAD JA LINNUD"

Michele Seffino / Austria

Tammiku 
TAKKK KUNSTIKESKUS
Tammiku mõis

Tammiku mõis ja selle ümbrus (Kose vald) on  

ajalooliselt mitmekihiline ning looduslikult haruldaselt mitmekesine piirkond. Siin kohtuvad metsik loodus, mõisaaegsed varemed, nõukogude aeg ja tänapäev.

See on paik, kus maastik pakub mõtteainest inimese ja looduse vaheliste suhete üle läbi aegade.

tammikum%C3%83%C2%B5is_enne_polengut_edi
tammiku_mõis.jpg

Tammiku mõis eraldus Tuhala mõisast 1600. a.

Mõisa peahoone süüdati 1905. a. revolutsiooniga seotud sündmuste käigus. Mõisa omanik taastas tules hävinud hoone ning andis selle koos mõisamaadega rendile. Nõukogude ajal kasutati mõisahoonet eluasemena, kus oli kaks korterit. 1950. aastate lõpus jäi maja tühjaks ning lagunes väga kiiresti. Tänaseks on mõisahoonest säilinud vaid perimeetri varemed.

Kivist aidas asus mõisaköök. Nõukogude ajal, kui sellel territooriumil tegutses metskond, hoiti aidas metskonna tehnikat. Hoones on hästi säilinud kelder. Aida müürid on tänaseks varisemisohtlikud.

Eksponeerimisele tulev töö:

"MAA-ALUNE ÕITSENG"

Samuelle Green / Ameerika Ühendriigid

Tammiku mõisa kiviaed

Enam kui 100 aastat tagasi loodud Tammiku mõisa kiviaed eristub maastikust vaid tükati. Aeg on seda räsinud, loodus paiguti omaks võtnud. Kohalik rahvasuu teab rääkida, et aia läänepoolsemasse külge olla maetud Tammiku mõisavalitseja. Lugu jagas Evi, kes töötas nõukaajal Tammiku meiereis, kus toodeti sel ajal võid. Just siia kiviaia äärde loob oma töö Uku Sepsivart.

Tammiku kiviaed mono.jpg
Eksponeerimisele tulev töö:

"INIMESE PORTREE PUTUKAHOTELLINA"

Uku Sepsivart / Eesti