Paigad
Kohila
Kohilat võib pidada Eesti paberipealinnaks - paberit toodeti seal ligi 100 aastat. Tänasel päeval paberivabrik enam ei tööta, ent mahajäänud tööstushooned pakuvad võimaluse taasavastada selle paiga ajaloolist keskkonda.
Kohila paberivabrik
Enam kui 120 aastat tagasi asutatud puupapi ja hiljem paberivabrik on olnud terve sajandi Kohila südameks. Siin on toodetud mitmesugust paberit: kolme värvi pakkimispaberit, värvilist karamelli- ja albumipaberit, tapeedipaberit, mitut liiki trükipaberit, võipaberit, sinist ja valget suhkrupaberit, sigeretipaberit, värvilist niidirulli- ja teepaberit, kirjapaberit, vihikuid, värvilisi toimikukaasi jne.
Vabrik hoolitses oma töötajate eest hästi, ehitades velskripunkti, telegraafijaama ja lasteaia. Töötajad said ka maalapi aiamaade ja loomalautade rajamiseks ning ühiskasutuses oli pesuköök ja pesu rullimise kuur. 1910. aastal valmis vabriku uus korsten, mis sai kogu Kohila sümboliks. Paberivabrikus töötati põlvkondade kaupa kuni vabriku töö lõpetamiseni 1999. aastal.
Eksponeerimisele tulev töö:
Elina Simonen / Soome
Paberivabriku pesuköök
Kohila paberivabriku juurde kuulub miljööväärtuslik töölisasum. Valisime sümpoosioni pop-up näituse kohaks töölisasumi pesuköögi, mille ehitas paberivabrik oma töölistele pesu pesemiseks. Kunagi asus pesuköögi kõrval ka pesukuur, milles olevat pesurulli said piirkonnas elavad inimesed kasutada. Sümpoosioni tegevuste käigus elavdame töölisasumi miljööd, pakkudes publikule võimaluse kiigata minevikust inspireeritud näitust.
Eksponeerimisele tulev töö:
Lilli Jahilo / Eesti
Tammiku
TAKKK KUNSTIKESKUS
Tammiku mõis
Tammiku mõis ja selle ümbrus (Kose vald) on
ajalooliselt mitmekihiline ning looduslikult haruldaselt mitmekesine piirkond. Siin kohtuvad metsik loodus, mõisaaegsed varemed, nõukogude aeg ja tänapäev.
See on paik, kus maastik pakub mõtteainest inimese ja looduse vaheliste suhete üle läbi aegade.
Tammiku mõisa kiviaida ümbrus
Tammiku mõis eraldus Tuhala mõisast 1600. a.
Mõisa peahoone süüdati 1905. a. revolutsiooniga seotud sündmuste käigus. Mõisa omanik taastas tules hävinud hoone ning andis selle koos mõisamaadega rendile. Nõukogude ajal kasutati mõisahoonet eluasemena, kus oli kaks korterit. 1950. aastate lõpus jäi maja tühjaks ning lagunes väga kiiresti. Tänaseks on mõisahoonest säilinud vaid perimeetri varemed.
Kivist aidas asus mõisaköök. Nõukogude ajal, kui sellel territooriumil tegutses metskond, hoiti aidas metskonna tehnikat. Hoones on hästi säilinud kelder. Aida müürid on tänaseks varisemisohtlikud.
Eksponeerimisele tulevad tööd:
Villem Jahu, Triinu Jürves, Kaarel Kütas / Eesti
Rühmitus "Inimesed vaatavad merele"
Villu Plink, Indrek Mikk, Kristjan Sisa, Margit Mikk / Eesti
Tammiku mõisa kruusaauk
Kose vallas Tallinna lähistel asuva Tammiku mõisa kruusaauk tekkis kohalike inimeste soovist rajada otsetee Nabalasse. Koostöös toonase J. Lauristini nimelise kolhoosiga pidi tee ka valmima. Šefluse korras. Tee sai valmis, kuid väiksemas mahus. Kruusaauk, millel oli potentsiaali kasvada koguni paekivikarjääriks, seda siiski ei teinud, sest lähedal asus Nõukogude armee raketibaas.
Eksponeerimisele tulev töö:
Ansis Dobičins / Läti