TAKKK sümpoosioni raames toimub Karina Lauritsa juhendatud kohaspetsiifiline qi-tantsu sessioon.

 

Hiina filosoofias on keha ja vaim tänu qi (loe chi) ehk eluenergia mõistele lahutamatud. Qi on  füüsilise ja metafüüsilise kaks palet. Keha ja vaim on qi erinevad avaldumisvormid.

 

Kõik meie universumis koosneb qi'st ja seega pole meid ümbritsev maailm sugugi nii erinev inimesest. Sellest tõdemusest tõukub liikumispraktika, mida nimetan qi-tantsuks. Qi-tants on teadvustatud liikumine, mis järgib keha loomulikke joondusi ning keskkonna rütme ja mustreid. Qi-tants järgib seega sisemiste ja välimiste energiate voolamist.

 

Selleks, et tajuda loodust, aga mis veelgi olulisem, suhelda loodusega energeetilisel tasandil, peaks inimene olema tuttav oma keha energeetilise anatoomia ja liikumistega. Esmalt tegelebki qi-tants tähelepanelikkuse ja teadlikkuse arendamisega meele ja keha tasandil, süüvides iidsete idamaisteste liikumispraktikate (nagu qigong ja taiji) saladustesse. Alles iseenda energeetilist olemust tundes ja vallates, on võimalik püüda suhelda looduse energiatega. Siis võib see olla enamat kui lihtsalt tants puude, jõgede, kivide ja taimedega. Sel moel oleks justkui võimalik tantsida puid, jõgesid, kivisid ja taimi. Aga miks mitte ka läbistada neid, sulanduda neisse?

​

Qi-tantsu spontaansed ja eksperimentaalsed liikumissessioonid leiavad aset pigem looduses kui tantsusaalis. Ettevalmistatud liikumisjoonise asemel tegeletakse näiteks keskkonna koreograafilise kaardistamisega, mõne üksiku loodusobjekti läbitunnetamisega, ilmastikuoludesse ja stiihiatesse sulandumisega vms. Selline ökosomaatiline kogemus võib pakkuda müstilist osadustunnet. Igal juhul on qi-tants teraapilise toimega, andes kehale ja vaimule uusi võimalusi tutvuda iseenda ja maailma pidevalt muutuva loomusega.